1. Mis moodi sa muusika juurde üldse jõudsid?
Eero: "Muusika juurde ma jõudsin niimoodi, et ma sõitsin alguses BMX-i üldse, ning kuulasin kogu aeg Raul Saaremetsa ja Koit Raudsepa saateid. Kuidagi läbi selle, kuna ma niipalju musa kogu aeg kuulasin, siis üks hetk tuli selline tunne, et võiks ise ka hakata tegema. Jätsingi oma rattasõitmise pooleli ja hakkasin mussi tegema."
Getter: "Ja mis rattasõidust sai? Kas BMX täitsa nurka?"
Eero: "Põhimõtteliselt küll, jah. Enam siis ei sõitnud ja esimesi katsetusi muusikat teha oli kuskil sõbra juures, sõbra arvuti peal. Mul endal arvutit siis ei olnud. Ja nii ta läks.
Getter: "Aga oled sa viimasel ajal sõitnud rattaga?"
Eero: "Ei ole, sest praegu ratas on mul üldse Eesti Spordi Muuseumis."
2. Räägi oma esimesest keikast. Milline see välja nägi?
Eero: "Esimene keika oli selline, et oli selline koht, nagu internetikohvik "Enter" Kunstiülikooli keldris. Seal me sõbraga tegime esimesed trummi ja bassi peod. Siis mul oli sisuliselt kolm-neli vinüüli. Esimene set oli niimoodi, et ma mängisin kõikide plaatide pealt kõik pooled ära. Teine suurem esinemine oli juba Tjuun In-il koos DJ Critikaliga. Seal me mängisime niimoodi, et ma mängisin CD-de pealt meie enda tehtud lugusid. Alustasin looga ja siis kui oli vaja uut lugu panna, siis Critikal mixis-skrätšis vahele ja siis ma panin järgmise loo.
Getter: "Oota, esimene keika.. Kui vana sa olid siis? Või millal see oli? Kas 2000-ndate alguses?"
Eero: "Ma pakun, et mingisugune 18-19, 90-ndate lõpp."
Getter: "Vau, mega tuus. Siis kui ma olin mingi.. Paari aastane."
3. Tänaseks oled sa mänginud päris palju välismaal ja viimati Londonis XOYO klubis. Kuidas sul seal läks? Kuidas sulle meeldis?
Eero: "Seal oli tore. XOYO-s olin ma tegelikult juba teist korda. Mõlemad korrad oli väga lahe. Pigem eelistakski klubiõhtuid, kui suuri festivale.
Getter: "Aga kuidas sa võrdleksid Tallinna ja Londoni peorahvast?"
Eero: "Ma pean ausalt ütlema, et mulle isegi siin meeldib rohkem, sest see publik on siin natuke parem. Välismaal on muidugi omad eelised, kuna täiesti teine rahvas, isegi see musavalik on natuke teistsugune. Aga siin, eriti klubi Studios ma tean mida mängida ja kellele ma mängin."
4. Sul on 16-aastane poeg. Kas temast saab ka kunagi DJ?
Eero: "Tundub, et võib-olla saab. Hetkel on ta rohkem muidugi produtsent. Tegi siin just koos Reketiga ühe loo nimega "Too mul lilli". Täitsa võimalik, et ta kunagi mängib ka Formatil.
Getter: "Väga tuus! Kas temast võiks saada järgmine trummi ja bassi superstaar Eestis?"
Eero: "Ma ei tea, kas nüüd trummi ja bassi superstaar, aga ta mängib nii palju igasugust erinevat musa, et.. Ka produtseerib, nii et.. Selles osas ma ei oska öelda, et kuhu suunda ta täpselt läheb.
Getter: "Kas talle on kodus juba oma väike stuudio nurk ka tekkinud?
Eero: "Jah. Ma tegelikult kunagi, kui ta oli kümme, siis panin talle tuppa väikse süsteemi püsti. Ütlesin, et proovi, äkki meeldib. Siis ta korra proovis, vaatas, mõtles, aga otsustas ikka jalgpalli edasi mängida ja ei olnud see talle nii ahvatlev. Aga nüüd paar aastat tagasi tuli ta mu juurde jutuga, et pane mulle need programmid siia tagasi, prooviks jälle uuesti. Mingi hetk kutsus mind oma tuppa ja ütles, et näed, tegin sellise loo ja ma olin väga üllatunud.
Getter: "Väga lahe! Ja jalgpall - tegeleb ikka edasi?
Eero: "Ei. Ta sai kusjuures U19 kuldmedali kätte ja lõpetas tipus.
5. Reedel on meil klubis Delta Heavy. Mis eristab teda teistest Formati välisartistidest?
Eero: "Otseselt midagi ei erista, sest et me toomegi siia ainult suuremaid ja paremaid artiste. Kuigi muidugi nende puhul oli nii, et kui ma neid esmalt book'ima hakkasin, siis agent ütles kohe, et see on natuke liiga väike klubi nende jaoks. Kuna nad nüüdseks mängivad ainult suurtel festivalidel ja suurtes klubides, siis polnud ta päris kindel, kas see on see õige koht. Aga lõpuks jäid nõusse ja nüüd nad tulevad.
Getter: "Aitäh sulle! Ja näeme reedel..."
Eero: "Aitäh ja näeme!"
Liitu üritusega:
